AJALUGU

16. sajandil paiknes Vanalinnast edelas, Tõnismäe eeslinnalisest asulast lõuna pool, suur peaaegu hoonestamata maa-ala. Seoses muldkindlustusvööndi rajamisega Vanalinna ümber tekkis uus linnast välja viiv teedevõrk. Umbes sellel ajal on linnasarase plaanidel märgata tulevase Endla ja Koidu tänava trasse.

17. sajandi keskel otsustas magistraat müüa linnast edelapoolsed maad eravaldusse. Sellest otsusest tekkis tüli Toompeale kuuluva ja kõrvalasuva maa vahepiiri üle. Tüli lahenes 1653. aastal Rootsi kuninganna Christine esindaja kindralkuberner Erix Oxenstrierni vahendusel ja pikka aega kandis maa-ala kuninganna nime- Christinental ehk Kristiine karjamaa. Suur Christinentali ala piirnes praeguse Väike-Ameerika tänavaga, Pärnu maantee ja Tondi tänavaga, edasi Mustamäe liiviku ja tänase Mustamäe teega kuni Endla ja Koskla tänavani.

Seega paiknes Uue Maailma asum Christinentali põhjapiiril. 1699. aasta linnaplaanil on hästi näha, kuidas Christinental on jaotatud piirikraavidega 46- ks 9 ha suuruseks põllumajanduslikuks krundiks, mida jagati rae liikmetele ja gildi vanematele. Alguses tekkisid mõnedele kruntidele kerghooned, siis suvemajad või mõisad (Höfchen) ja pikapeale alalised elupaigad.

18. sajani alguses väldanud Põhjasõda mõjus Tallinnale hävitavalt. Linna elanikkond kahanes mitmekordselt ning sõja strateegia nägi ette peaaegu kõikide hoonete hävitamise väljaspool linnamüüri, kaasa arvatud Chistinentalis. Järgmise sajandi jooksul tekkis uus hoonestus üsna visalt.

Näiteks Pärnu maantee ja praeguse Suur-Ameerika tänava nurgal asus 18.-19. sajandil võõrastemaja-kõrts „Ameerika“ (Wirtshaus America). Selle järgi sai tulevaneVäike-Ameerika tänav(Kleine Amerikastrasse) oma nime.

19. sajandi alguseks on kindlalt välja kujunenud Endla tänav. Endla tänava vanim nimetus oli Wittenhofi (Wittenhof-Strasse), Wittimõisa või Väike Wittenhofi tee. Tänav sai nimetuse Endla ja Mustamäe tee nurgal asunud Wittenhofi suvemõisa järgi, mille tükeldamisel XX sajandi algul rajati Lilleküla asula. Väike Wittenhofi tee nimi tuleneb sellest, et Paldiski maanteed tavatseti ka Wittenhofi teeks kutsuda.

Mõisa nimetus Wittenhof pärineb selle omaaegse omaniku pürjermeister Jürgen Witte nimest. Suvemõisas olid 18. sajandi algul korralik puhkekompleks koos vannimajade, vene sauna, restorani ja võõrastemajaga Cap de bonne Esperance (Hea Lootuse neem).

1819. aastal jaotati linna maa-alad vastavusse magistraadi alt vabanenud politseijaoskondadega. Pärnu maantee ümbruskond sai IV eeslinnaks.

Tulevase Uus-Maailma eeslinna maa-ala oli hoonestamata kuni 19. sajandi teise pooleni. Põhjuseid võib otsida eelkõige looduslikest tingimustest, piirkonnas puudusid veeallikad, ala oli kasutuses põlise heinamaana. Looduslikku maastikku läbistasid lokaalsed põikühendused Paldiski maantee ja Pärnu maantee vahel tänapäevaste nimetustega Koidu ja Suur-Ameerika tänavad.

1860. aastatel olid täheldatavad esimesed väikesed majade grupid Koidu tänava ääres. Koidu tänava algne nimetus oli Alimanni (Alimann-Strasse). See nimetus on tuletatud tänava ääres asunud restorani- ja majaomaniku Peter Ludvig Alimanni nimest. Tänav rajati mitmes järgus ja kandis seetõttu eri lõikudes erinevaid nimetusi: Stange tänav (sealse maaomaniku Otto Friedrich Stange järgi 1880.aastast) ja Kasarmu tänav (Kasernenstrasse 1878. aastast) Toomgildile kuulunud kasarmu järgi.

19. sajandi teist poolt iseloomustab Tallinna üldine majanduslik tõus, tööstuse areng ja liberaalsed riiklikud reformid. Üleriigiline passiseaduse kehtestamine ja linnade tsunfikorra kaotamine tõi kaasa vaba tööjõu tulvamise linna. Aina kasvav nõudlus üürikorterite järele viis järjest uute eeslinnaliste asulate tekkimisele linna ümbruses. Arenemiseks vajalik maa saadi ümberkaudsetelt eramõisatelt ja karjamaadelt.

Pöördeliseks sündmuseks sai Tallinna arengule ka raudtee rajamine. 1870. aastal ehitati Tallinnasse raudteesõlm koos haruteedega.

Peterburi viiv raudteeharu rajati poolkaares läbi Kristiine heinamaa. Selle siseringi äärde hakkas 1873. aastast tekkima puidust elumajade hoonestus. Ühed esimesed selle piirkonna korterite üürnikud olid seotud raudteega. Raudteelised ja raudteetehaste töölised üürisid kortereid Koidu (Alimanni) tänavast kuni Endla (Wittenhofi) tänavani, Siini ja Villardi tänavas. Villardi tänava algne nimi oli Willase (1875. aastal), mis tulenes sealse majaomaniku talupoeg Karl Willase perekonnanimest. Hiljem on see nimetus saanud moonutatud kuju-Willarit, sest nähtavasti arvati, et tänava nimetus tulenes Koidu tänaval elanud kinnisvaraomaniku Johann Christian Willerti nimest. J.Laari nime sai tänav 1950. aastal, 1990. aastate alguses muudeti see tagasi Villardiks.

1878. aastal tükeldas ja rajas terve tänavatevõrgu sealne suurem maaomanik Adolf Johann Rulcovius. Tema nimest tuli Virmalise tänava algne nimetus- Rulkoviuse (Rulcovius-Strasse). Seda uut asustatud ala Pärnu maantee ääres hakati hüüdma Uus-Maailmaks (Neue-Welt).

Tehnika tänav rajati 1880. aasta paiku ning on nimetatud 15. jaanuaril 1880. a. tegevust alustanud Raudtee Tehnikakooli järgi, Technische e. Techniker-Strasse.

Uus-Maailma asumi kujunemisele sai oluliseks sündmuseks a/s A.M. Lutheri Vineeri- ja Mööblikombinaadi asutamine Pärnu maantee äärde 1883. aastal. Kümne aasta jooksul kujunes sellest suur tööstusettevõte, mis andis tööd sadadele inimestele. Tekkis suur nõudlus elamispinna, aga eelkõige üürikorterite järele ettevõtte läheduses. Teisele poole Pärnu maanteed jääv peaaegu hoonestamata Uus-Maailma maa-ala sobis ideaalselt üürimajade ehitamiseks. Hoonete rajajateks olid valdavalt väikeettevõtjatest kaupmehed, käsitöölised või maalt linna tulnud jõukamad talupojad, kes hoonete ehitamiseks kulutatud summad suhteliselt soodsalt korterite väljarentimisega tagasi teenisid ja aja jooksul ka kasumit said.

Elamuehitus sai Uus-Maailma asumis suurema hoo sisse 1890.aastatel. Asumi elanikkond oli otsesemalt seotud veel ühe tööstusettevõttega. Nimelt a/s R.Mayeri tehasega, mille töölised elasid Uus-Maailmas valdavalt Endla ja Koidu tänaval.

1893-1897 aastal rajati veevarustus Koidu ja Endla tänava majadesse. Komeedi tänav rajati 1909. aastal praeguse Koidu ja Kesk-Ameerika tänava vahele. Komeedi tänav sai oma nime 1959. aastal. Tänava varasem nimetus oli Tähe, mis nime kordumise tõttu muudeti. Sellega liideti 24. mail 1935. aastal Koidu ja Tehnika tänava vahel asetsenud Kuu tänav.

1918-1922 aastal seiskus Tallinnas ehitustegevus peaaegu täielikult.

1923. aastal algas uushoonestuses järsk elavnemine. Sellest aastast kasvas asustus Endla, Koidu ja Väike-Ameerika tänava vahel märgatavalt. Hakati rajama Pilve, Kuu (tulevane Komeedi) ja Päikese (praegune Saturni) tänavat, samuti hoonestama Väike-Ameerika tänavat.

1926-1932 pikendati Tehnika tänavat Paldiski maanteeni. Aasa tänav sai nime 1929. aastal, kui eramaaomanik tükeldas oma maa-ala. Päikese tänav sai nimetuse 1929. aastal, Saturni nimeliseks muudeti see 1959. aastal. Pilve tänav sai nime 1930. aastal.

1930. aastaid iseloomustab hoogne ehitustegevus Uus-Maailmas. Statistika järgi ehitati ajavahemikus 1918-39 IV linnajaos 810 elamut.

1944. aasta märtsis pommitasid Nõukogude Venemaa lennukid Tallinna linna. Uus-Maailma asum sai suuri purustusi, hävinesid kümned puumajad Koidu tänava ja Pärnu maantee vahelisel maa-alal. 1940.-50. aastatel ehitati purustatud hoonete asemele stalinistliku planeeringu ja arhitektuurikeelega kivist elamud. Pärnu maantee ääres lammutati puithooned 1960. aastatel ning ehitati asemele moodsad elumajad. Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänava alguse vahelisele sõjas hävinenud alale rajati staadion, ametihoone ja haljasala. Tehnika tänavaga liideti täitevkomitee otsusega 22. aprillist 1960.a. endine Raudtee tänav.

Uue Maailma miljööväärtuslikus piirkonnas on tsaari ja esimese eesti vabariigi aegne puithoonestus ja tänavatevõrk hästi säilinud. Ühe kuni kolme korruseliste puidust kortermajade keskel on üksikud kivist eesti esimese vabariigi aegsed kivimajad (Pilve 5, Aasa 2).

pilve5-150x150

Pilve 5 (aastal 2008)

aasa2-300x186

Aasa 2 (aastal 2008)

Stalinistlikke hooneid on Endla tänava ääres ja Virmalise ning Koidu tänava nurgal, piirkonnas on paar hruštšovka tüüpi elamut (Tehnika 99, Koidu 104).

Uues Maailmas asub 8 muinsuskaitsealust arhitektuurimälestist.

Erinevatel kümnenditel ehitatud hooned paiknevad Uus-Maailma miljööväärtuslikul alal läbisegi. Kõrvuti võib leida vanemat tüüpi madala vundamendiga, kahe puutrepikojaga ja kööktubadega elamu ning 1930. aastatel ehitatud kivitrepikojaga nn. tallinna maja, 1940. aastate lõpu kolmekorruselise kivist kortermaja ja suure eesaiaga paarikorterilise elumaja. Ühtlasema grupi moodustavad Väike-Ameerika tänava äärsed kuni 1918 a. ehitatud majad. Valdavalt elumajadest koosneva asumi ilme teeb küllaltki homogeenseks valdav ehitusmaterjal puit, traditsioonilised viil- ja kelpkatused, enamuses 2,5 korruselised kompaktsed hoonemahud, 19. ja 20. sajandi vahetuse puitarhitektuurile iseloomulikud stiilivõtted, keskmiselt 1,5 meetri kõrgused puitlippidest aiad ja mõõduka kõrghaljastusega hoovialad. Puitasumi miljöölist õhkkonda võiks kirjeldada veel iseloomuomadustega kodune ja inimsõbralik.

Share Button