ÜLEVAADE ASUMIST

Uue Maailma puitasumi hoonestus on tekkinud valdavalt ajavahemikus 1890 kuni 1939. Suurem osa elumajadest on pärit siiski ajavahemikest 1899-1918 ja 1925- 1939. Varasema hoonestuse jäljed ei ole tänapäeval visuaalselt tuvastatavad. Varasema kihistuse vähesust toetab fakt, et ajalooliselt on piirkond olnud pikka aega kasutusel karja- või heinamaana.

1860. aastatel mainitud harvad majadegrupid Koidu tänava ääres olid tõenäoliselt ühekorruselised lihtsa väljanägemisega puumajad, milletaolisi leidus kõikides tolleaegse Tallinna eeslinnades. Tänapäevani on neist paljud säilinud ainult ümberehitatud kujul, Uus-Maailmas mitte ühtegi originaalkujul.

Uus-Maailma asumi tekkimise ajal kehtis Tsaari-Venemaa ehitusmäärus (jõustus 1809. aastast), mille eesmärgiks oli ühtlustada eeslinnade ilme ning teha lõpp stiihilisele ehitamisele. Määrus kirjutas ette valiku tüüpfassaade, fassaadide värvitoonid, 10 süllase majadevahelise kauguse, hoonetevahelise piirde kõrguse 9 jalga ja majade asetsemise ühel tänavajoonel. Tallinna III ja IV eeslinnades leidis eriti ohtrat ehitamist tüüpfassaad number 22. Siin levis selle tüüpfassaadi modifikatsioon, kus ühekorruselise hoone kahekorruseline keskosa viil lõikus risti katuse harjaga. Uus-maailmas on selle hoonetüübi esindajaid, ehitatud erinevatel aastatel. 1870. ja 1880. aastatest omandas ehitustegevus Uus-Maailmas valdavalt ärilise iseloomu. Nimelt hakkasid maaomanikud usinalt ehitama üürimaju Koidu, Villardi, Virmalise, Tehnika ja Väike-Ameerika tänavate äärde. Odavaima lahendusena domineerib 1-2 korruseline palkmaja, mille fassaadid kaetakse värvitud laudisega. Nendes majades on keskne koridor, millest kahele poole jäävad ühetoalised korterid. Majas on ühisköök, välisukse ees tambur. Teisele korrusele pääseb maja fassaadist välja ulatuva trepikoja kaudu. Hoovis olid kuurid ja välikäimlad. Sellest tüübist on teisend, kus üürimajas jaotusid kesksest trepikojast korterid mõlemale poole. Selliseid üürimaju leidub mõningaid Väike-Ameerika tänaval (Väike-Ameerika 23, 14).

1893. aastal kehtestati uued tuleohutusnõuded, mis nõudsid kahekorruselistes puitmajades teist trepikoda. Varasemad hooned ehitati ümber keskkoridori teise trepikoja rajamisega.

Lihtsa arhitektuuri ning traditsioonilise ehitustehnikaga eluhooned olid teostatud ehitusmeistri poolt.

Uued 1910. aastatel ehitatud majad omavad juba väljaehitatud keldreid ja eraldatud köögiosaga kortereid. Püsima jääb keskne koridor. Fassaadidel mängitakse suhteliselt kitsa horisontaallaudise ja akende alt kulgevate vertikaallaudisest horisontaalsete vöödega. Sissepääsu kohale jääb valgmikuaken, selle kohal lihtne trepikojaaken, mida kroonib omakorda katuse harjani ulatuv viil. Fassaadidel võib harvem leida peent saelõike ornamenti, dekoratiivseid tahveluksi või metallsepisest uksevarjusid (Väike-Ameerika 29 saelõikeornament). Kirjeldatud korterelamu paikneb reeglina kõnnitee piiril ning krundipiir on tõkestatud kuni 2,5 meetrise tiheda planguga või kõrge väravaga. Voldemar Lenderi ehitusbüroo on projekteerinud sellist hoonetüüpi Tallinna agul-eeslinnadesse palju, siit on tulnud hoonetüübi koondnimetus Lenderi maja. Uus-Maailmas asub V. Lenderi poolt projekteeritud maju aadressidel Väike-Ameerika 29, 31 ja 35.

20. sajandi alguses ehitati välja nn. Lenderi maja tüüpi üürimajadega Väike-Ameerika tänava raudteepoolne ots. Hiljem ehitati mõnda sisehoovi veel tallinna maja tüüpi hoone (Väike-Ameerika 20 ja 31 hoovimajad).

Rohke elamuehitus toimus Uus-Maailma asumi Koidu tänava ümbruses 1912.-13. aastal. Hoonete kvaliteet oli kõikuv ning olenes paljuski ehitajast ja tellijast. Üürimajade välisilmes kordusid ühed ja samad historitsistlikud vormivõtted. Omaaegsed keskkonnatundlikumad linlased kritiseerisid tekkivat massiarhitektuurset agulimiljööd üsna teravalt.

1920. aastatest hakati olemasolevate hoonete katusepapist katusekattematerjali välja vahetama valtspleki vastu. Sagedasemaks sai korterite pliidi-soemüüri küttesüsteem.

1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel hakkasid vanemat tüüpi koridorsüsteemiga tööliselamute kõrvale kerkima mitmetoalised avarama lahendusega elamud. Neid hooneid iseloomustab eelkõige keskne kivist trepikoda, mida hakkab nõudma 1925. aasta karmistunud tuleohutusseadus. Kuna kõrvalruumid paigutatakse keldrikorrusele, siis ei ehitata enam hoovile abihooneid. Uus-Maailma asumis esineb neid nn. tallinna maja tüüpi elamuid mitmetes erinevates variantides. Reeglina on need kahekorruselised, mitmel lisanduvad katusealused korterid ja soklikorruse korterid, kus mõnes hoones asuvad siiani juuksuriärid või poed. Fassaadide originaalsemad lahendused on seotud juugendstiili mõjudega. Kivitrepikoja välisfassaad on kujundatud tihti mustrilise tellislao, mitmekesise aknajaotuse, rõhutatud ukseavaga (näiteks Koidu 98, 71). Sageli liigendavad fassaadi kahel pool trepikoda erkerid. Omaette mänguruum leiab aset laudisega, kus lihtne horisontaallaudis ühtedel varieerub teistel hoonetel vahevöödega, vertikaal-, diagonaal- või kalasabamustris laudisega (Koidu 84, 64, 68b, Tehnika 127).

Vastavalt laudise keerukusele kasutatakse erinevaid värvitoone. Üsna levinud on ka fassaadide krohvimine. 1920. aastate lõpus asendub hilisjuugend art deco´ga.

Uue-Maailma asumis on art deco´like majade grupp koondunud Aasa tänavale, kuid häid näiteid leidub ka teistel tänavatel. Paljud neist meenutavat ehituskujult tsaariaegset tüüplahendust nr. 22: kõrge sokkel, üks täiskorrus, keskosa viil tõuseb katuseharjani. Hoonete laudisel on art deco´likke kaunistusi, esineb erikujulisi aknaid, dekoratiivseid puidust tahveluksi (Koidu 73, Saturni 13, Tehnika 107, Videviku 40, Aasa 6). Mitmed hooned on individuaalelamud või oma suuruselt lähedased neile (Tehnika 103, Koidu 73, Koidu 78).

Mitmed tallinna majad astuvad tänavajoonelt tagasi ja jätavad enda ette eesaia (kohati terve krundi), siin tuleb esile tõsta Tehnika tänavat, kus on see planeerimise printsiibiks võetud.

Tehnika tänava äärseid elamuid eraldab sõiduteest ja raudteest täiskasvanud kastaniallee.

Esinduslikke eesti esimese vabariigi aegseid kivist kortermaju paikneb Komeedi tänaval (Komeedi 10) ning Endla tänava ääres (Endla 24, 33).

endla24

Endla 24 (pildistatud 2008)

1948. aastal ehitati Koidu tänav 92/94 ja 88/90 kõrvuti kaks kolmekorruselist kivimaja, mis tänu tänava laiusele, hingamisruumi lisavale eesaiale ja väärtuslikule arhitektuurile sobituvad konteksti hästi.

Endla, Koidu ja Virmalise tänava nurgal asuvad stalinistlikud elumajad, lisaks Koidu 75/77, on oma ülepaisutatud mõõtmetega ja klassitsistliku enesekesksusega siiski täiesti erineva keskkondliku mõtlemise vili ning ei harmoneeru madaltiheda puitasumi miljööga. Sama võib öelda Koidu 104/106 ja Tehnika 97 raudbetoon paneelidest ehitatud hruštšovka-tüüpi kortermaja kohta.

1990. ning 2000. aasatel on alustatud hoogsalt majade renoveerimist. Väikeremondina on vahetatud katusekattematerjali, ehitatud piirdeid, asendatud aknaid ja uksi, kaasajastatud korterite siseplaneeringuid. Hoonete ilmet on sageli halvendanud moodsate tehismaterjalide kasutamisega (plastikaknad, metalluksed, sünteetilised puiduvärvid, paaril juhul plastikvooder). Fassaadide renoveerimine on aset leidnud kümnete majade juures. Sageli on uus puitvooder paratamatu lahendus hoone välispidise soojustuse tõttu. Kahjuks sageli ei pruugi uus laudis järgida vana eeskuju. Vähem on kasutatud fassaadide restaureerivat lähenemist. Suuremad ehituslikud muudatused on seotud enamasti pööningukorruste väljaehitamisega või korruse lisamisega (Koidu 83, Koidu 58, Koidu 81, Väike-Ameerika 27).

koidu83

Koidu 83 (pildistatud 2007)

Uus-Maailma miljööväärtuslikus asumis on üksikuid uusehitisi alates 1980. aastatest. Neist silmatorkavamad on hooned Komeedi 5 ja Koidu 70. Viimane neist üritab oma arhitektuurilt keskkonda sulanduda.

komeedi5

Komeedi 5 (pildistatud 2008)

Share Button